Termodünaamika peatüki lõpus lingitud multikas algab tsitaadiga:
Kujutleme olendit, kelle võimed on nii peened, et ta võib jälgida iga molekuli teed. See olend, kelle omadused oleks põhiolemuselt sama piiratud kui meil, saaks teha seda, mis meil võimatu.
James C. Maxwell
Mida see olend siis suudab: Päris jube – kavaldab üle termodünaamika teise printsiibi, pöörab ära pöördumatu protsessi ja arvatavasti muudab sellega aja suunda. Teda kutsutakse Maxwelli deemoniks.
Deemon keedab nüüd teile teed:
KAKS DEEMONIT OMAVAHEL
„Me võime arvestada, et universumi olevik on mineviku tulemus ja tuleviku põhjus. Oletagem, et eksisteerib intellekt, mis teab kindlal ajahetkel kõiki jõude, mis looduses esinevad, ja iga osakese asukohta, millest loodus koosneb. Kui selline intellekt oleks piisavalt võimas, et kõiki neid andmeid hetkega analüüsida, siis suudaks ta üheainsa valemiga hõlmata nii universumi suurimate kehade kui ka väikseimate aatomite liikumise. Sellisele intellektile ei oleks miski teadmata ja tulevik, täpselt nagu minevikki, oleks avatud tema silme ees.“
Pierre Simon Laplace (1749 – 1827), "Filosoofiline essee tõenäosustest" 1814
[---] Newtoni füüsikas kehtivad liikumise kohta täisdeterministlikud seadused. XIX sajandi alguses avaldas prantsuse matemaatik ja füüsik Pierre Simon de Laplace arvamust, et kui keegi suudaks mingil hetkel registreerida kõik aatomid ja nende liikumised maailmas, ei varjaks tulevik ega minevik enam mingeid saladusi. Teisisõnu, ajalugu on tervenisti, viimse peensuseni ette määratud juba siis, kui Universum käiku läks. Impeeriumide tõus ja langus, iga ammuununenud armuloo kired – kõik see tuleneb vääramatult füüsikaseadustest. Maailm sammub oma vääramatule sihile otsekui hiiglaslik kellavärk. [---]
Kus jääb siis veel ruumi vabale tahtele, õndsusele ja needusele, armastusele ja vihkamisele, kui iga inimolendi tühiseimgi otsus oli ette määratud enam kui 10 miljardit aastat tagasi? Siin oli, mille üle eetikast mõtlejail maksis XIX sajandil pead murda. Muidugi tuli möönda, et Laplace'i eeldatud kõikteadvus pole tegelikult saavutatav. Kuid seda, et midagi niisugust oleks põhimõtteliselt võimalik, tajuti ürgõudusena. [---]
Robet H. March, Physics for Poets, eesti keeles Füüsika võlu
Niisiis, determinismi õud.
Maxwelli deemon kohtab Laplace deemonit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar