Mida on vaja teha kursuse edukaks lõpetamiseks?

1) Teha 18. oktoobriks ära kursuse kodune lõputöö.

2) Arvestuste plaanis ettenähtud ajal tulla kohale ja vastata kirjalikult ühele küsimusele energia, molekulaarfüüsika või termodünaamika teemal. Arvestusele võib kaasa võtta õpiku ja oma märkmed, aga internetiühendus on sel korral keelatud.

Kvandi energia (5. kursuse reklaamilugu)

Fotoefekt, see on imelihtne!

 

Einstein annus mirabilis 1905

CCD, charge-coupled device, laengusidestusseadis

 

Energia ja massi samaväärsus (lisalugu)

Tõenäoliselt kõige kuulsam füüsika valem, mida soditakse seintele, trükitakse särkidele, mütsidele ja kruusidele.

Seda teatakse, aga kahjuks teatakse palju vähem, millest ta räägib. E nagu energia, sobib energia kursuse viimaseks postituseks päris hästi.

E=mc²

Lühemalt? Kui lühidalt on üldse võimalik?

OK, aga kui näiteks... Joonistaks kassipilte? 

Energia kursuse märksõnad

• Energia mõiste. Energiatarve, energia kulutamine.
• Energia kontseptsioon ja mis sellest kasu on.
• Energia liigid. Energia muutmine ühest liigist teise. Energiamuundurid.
• Energia muutmine ja mis sellest kasu on. Energia kvaliteet.
• Inimeste energiatarve. Kui palju ja mis liiki energiat on inimesel tarvis. Milleks?

• Molekuli mõiste. Molekuli mõiste soojusfüüsikas.
• Molekulaarikineetiline teooria ja mis sellega peale hakata.
• Molekulaarnähtused. Nende kirjeldamine ja seletamine molekulide ja soojusliikumise mõistete abil.
• Browni liikumine. Difusioon.
• Molekulaarnähtuste sõltuvus temperatuurist.

• Soojusliikumine, temperatuur, soojusenergia.
• Temperatuur ja soojus.
• Temperatuur, termomeeter, temperatuuri mõõtmine.
• Temperatuuriskaala, hea temperatuuriskaala.
• Termodünaamiline temperatuur ja absoluutne null.

• Gaasid. Isoprotsessid.
• Ideaalgaasi mudel.
• Gaas olekuparameetrid. Kolm või neli?
• Olekuvõrrand.

• Termodünaamika printsiibid (seadused).
• Pööratavad protsessid.
• Soojusmasin. Kuidas soojusmasin töötab.
• Soojusmasina kasutegur.
• Igiliikurid ja tasuta energia.
• Entroopia. Kaos ja kord.
• Statistiline maailmapilt.

Deemonitest lühidalt

Termodünaamika peatüki lõpus lingitud multikas algab tsitaadiga:

Kujutleme olendit, kelle võimed on nii peened, et ta võib jälgida iga molekuli teed. See olend, kelle omadused oleks põhiolemuselt sama piiratud kui meil, saaks teha seda, mis meil võimatu.

James C. Maxwell 

Mida see olend siis suudab: Päris jube – kavaldab üle termodünaamika teise printsiibi, pöörab ära pöördumatu protsessi ja arvatavasti muudab sellega aja suunda. Teda kutsutakse Maxwelli deemoniks.

Deemon keedab nüüd teile teed:

Pikem seletus kõigega, näiteks siin...

KAKS DEEMONIT OMAVAHEL

„Me võime arvestada, et universumi olevik on mineviku tulemus ja tuleviku põhjus. Oletagem, et eksisteerib intellekt, mis teab kindlal ajahetkel kõiki jõude, mis looduses esinevad, ja iga osakese asukohta, millest loodus koosneb. Kui selline intellekt oleks piisavalt võimas, et kõiki neid andmeid hetkega analüüsida, siis suudaks ta üheainsa valemiga hõlmata nii universumi suurimate kehade kui ka väikseimate aatomite liikumise. Sellisele intellektile ei oleks miski teadmata ja tulevik, täpselt nagu minevikki, oleks avatud tema silme ees.“

Pierre Simon Laplace (1749 – 1827), "Filosoofiline essee tõenäosustest" 1814

[---] Newtoni füüsikas kehtivad liikumise kohta täisdeterministlikud seadused. XIX sajandi alguses avaldas prantsuse matemaatik ja füüsik Pierre Simon de Laplace arvamust, et kui keegi suudaks mingil hetkel registreerida kõik aatomid ja nende liikumised maailmas, ei varjaks tulevik ega minevik enam mingeid saladusi. Teisisõnu, ajalugu on tervenisti, viimse peensuseni ette määratud juba siis, kui Universum käiku läks. Impeeriumide tõus ja langus, iga ammuununenud armuloo kired – kõik see tuleneb vääramatult füüsikaseadustest. Maailm sammub oma vääramatule sihile otsekui hiiglaslik kellavärk. [---]

Kus jääb siis veel ruumi vabale tahtele, õndsusele ja needusele, armastusele ja vihkamisele, kui iga inimolendi tühiseimgi otsus oli ette määratud enam kui 10 miljardit aastat tagasi? Siin oli, mille üle eetikast mõtlejail maksis XIX sajandil pead murda. Muidugi tuli möönda, et Laplace'i eeldatud kõikteadvus pole tegelikult saavutatav. Kuid seda, et midagi niisugust oleks põhimõtteliselt võimalik, tajuti ürgõudusena. [---]

Robet H. March, Physics for Poets, eesti keeles Füüsika võlu

Niisiis, determinismi õud.

Maxwelli deemon kohtab Laplace deemonit.

Mis see on? Kas tõesti?

Ühel kaunil talvepäeval jõudis HTG füüsikaklassi küsimus:
Kas nüüd on igiliikur leiutatud? Kust küsimus tuli? Sõnumitoojal oli kaks allikat:

2) Telegram

1) New Illuminati

Tõlkenäide:

• We could speculate that the energy is continuously supplied by reenergizing the spins of the elementary magnets via photon flux from gravitational fields. (New Illuminati)
  
  
• Võib spekuleerida, et energia pidev varu tekib algmagnetite pöörete energia taastekkimisest footoni voo gravitatsioonivälja abil. (Telegram)

Siin ta siis ongi, leiutaja ja tema aparaat ehk igiventilaator.


Eks neid küsimusi ja hüüatusi ilmub ikka vahest välja. Seni pole keegi edukaks osutunud, aga ega lootus pole kadunud.

HHO generaator muudab vee mustaks kullaks.

elektritsaabtasuta.blogspot.com05. september 2019, kl 17.06

1) Kui riik toodaks elektriautosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis Eesti igal aastal saaks rikkamaks 10 miljardi euro võrra.
2)Kui riik toodaks vesiniku autosid ja jagaks neid kodanikele omahinnaga siis Eesti igal aastal saaks rikkamaks 10 miljardi euro võrra. Vesiniku autod erinevad elektriautodest vaid akude poolest. Vesiniku autodel on akude asemel vesiniku element mida korra kuus laetakse s.o. ainsa laadimisega soidetakse kuu aega.
3)Sisepõlemis mootoritele tuleb paigaldada
HHO generaatorid mis eraldavad veest vesiniku ja juhivad selle mootorisse siis tanklaid pole enam vaja.

HHO generaator

Igiliikurid

Igiliikureid on kas liiki, need mis üritavad ära petta energia jäävust  (TD I printsiip)  ja need, mis hiilivad ümber entroopia kasvu (TD II printsiip). Üks võimalus pidavat olema igavese tasuta energia (free energy) kasutamine. Siis veel mõned üksikud, mis eiravad Newtoni seadusi, Pascali seadust jms.

Hans-Peter Gramatke: võib-olla parim kogu seletusi, miks igiliikurid ei tee seda, mida neilt oodatakse. See ei ole elementaarne! Kaugel sellest, näiteks magnetigiliikurite võimatus on päris paras pähkel seletada.

Donald Simaneki mälestuseks: teadusfilosoofiat, pettuste ja pettumuste lugusid, mittetöötavate masinate muuseum.

Siit tulevad mõned näited:

Linnuke toimetab ja täpsemalt neist linnukestest. Olgugi väike mänguasi, see on paljusid ära petnud, väidetavalt isegi Albert Einsteini enda.

Isepöörlev ratas, see töötab iseenesest, ilma et tal oleks mingit välist energiaallikat, patareisid, mootorit vms. Müstika! Kuidas see võimalik on?

Tõeline perpetum mobile on uudishimu ja teadus!

Lõpuks:

The Keely Motor Company pidi kasutusele võtma uue senitundmatu energiaallika, universumi vibratsioonenergia, millega saab käimas hoida hüdrovaakummootorid. Või umbes nii...

John Worrell Keely ise kirjutab sellest nii:

„With our present knowledge no definition can be given of the latent force, which, possessing all the conditions of attraction and repulsion associated with it, is free of magnetism. If it is a condition of electricity, robbed of all electrical phenomena, or a magnetic force, repellant to the phenomena associated with magnetic development, the only philosophical conclusion I can arrive at is that this indefinable element is the soul of matter.“

Inimene seda tõlkida ei suuda, aga roboti tõlge on selline:

 „Praeguste teadmistega ei saa määratleda varjatud jõudu, mis omakorda koos kõigi sellega kaasnevate atraktiivsuse tingimustega on magnetismist vaba. Kui see on elektrilise seisundi, röövinud kõik elektri nähtused või magnetvälja jõud, mis on repellant magnetvälja arenguga seotud nähtustele, on ainus filosoofiline järeldus, mille ma võin jõuda, on see, et see määratlematu element on materiaalne hing.“

Sellesse investeeriti ja see lõppes halvasti.

Päris lõpuks:
Meil on päris oma igiliikurite entusiast ja uute energialiikide avastaja. Tal ei läinud elus väga hästi.

Kalev Jaik (1942 – 2021)

Entroopia, S –, füüsikaline suurus, millega kirjeldub segadus, hajumine, ühtlustumine, korratus, kaos

Kui vana sa olid, kui esimest korda kohtusid statistilise füüsikaga?

Michio Kaku ja Morgan Freeman

Termodünaamika II printsiip... Jah, kuidas seda öelda? Võib-olla see, et entroopia kasvab iseenesest, aga kahaneb suure vaeva ja kuluga. 

Rudolf Clausius (1822 - 1888): Soojus (soojushulk, soojusenergia) läheb (liigub, voolab) iseeneslikult alati soojemalt kehalt külmemale. Seepärast temperatuurid ühtlustuvad, lõpuks saabub termodünaamiline tasakaal.

Kas külmik rikub termodünaamika II printsiipi?

Veelkord, termodünaamika II printsiipi võib sõnastada mitmeti:

• Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale.
• Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.
• Protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale ei ole võimalik.
• Jne

Elu- ja tööruume tahaks üha rohkem jahutada. Seda oli imelik rõhutada, kui meie siinpool pigem kütame ja muretseme, aga meenutades viimaseid suvesid – enam mitte. Näis palju seda kütmist järgmine kord tuleb ja palju suvel jahutust vaja läheb.

Arthur Schoppenhauer (1788 – 1860), pessimistlik filosoofia. Tõepoolest, kui vaadata tema tsitaate, see ei paista kuigi rõõmustav. Samas ei tähenda inimese (isegi filosoofi) kohta kuigi palju see, mida ta kirjutab ja ütleb. Nii ehk naa, termodünaamika II printsiip andis 19. sajandi pessimistidele hea võimaluse – UNIVERSUMI SOOJUSSURM. Kõik jahtub, lahjeneb, hävib, sureb...

Ludwig Boltzmann (1844 – 1906) leidis termodünaamika statistilise selgroo. Kui me sõnastame termodünaamika II printsiibi entroopia kasvu seadusena, siis võib ehk öelda, et soojuse iseeneslik üleminek külmalt kehalt kuumale ei ole võimatu. Seda ei lihtsalt ei juhtu. Õieti selle juhtumise tõenäosus ei erine mõistlikul määral nullist.

Keda huvitab termodünaamika, tõepoolest?

Steve Mould räägib kõik selle jutu ühe jutiga ära.

And Now for Something Completely Different

Maxwelli deemon 

Termodünaamika I printsiip

1. Keha temperatuur võib muutuda kahel põhjusel, st keha siseenergia muutub (ΔU) kas soojushulga (Q) ülekande või töö (A) tõttu:

 ΔU=Q-A

Seesama on paberile trükitud kohe Energia kursuse esimeseks tunniks, kuigi üsna väikeste tähtedega. Igastahes võib vabalt öelda, et termodünaamika I printsiip toob ühte valemisse ehk lausesse kokku soojuse ja mehaanika energia jäävused. See on suur üldisitus ja tänapäevase energia kontseptsiooni algatus.

3. Leidub neid, kes arvavad, et termodünaamikal on kolmaski printsiip – absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu. Külmarekordite hulgas on Aalto ülikooli saavutatud 100pK, ka Jaapani külmalaborid on sinnasamasse jõudnud. Sealt edasi on juba väga keeruline ja ükskõik kui osavaks krüotehnikud ka lähevad, 0K±0K ei ole printsiibiliselt võimalik.