Sise-energia muutus, mida me kirjeldame temperatuuri tõusu või langusena võib tulla soojusülekandest. See võib käia soojusjuhtivuse, konvektsiooni või kiirguse kaudu. Tihti, liiga tihti saame vajalikud soojushulgad kütuste põletamisest. Kõik kütused ei ole võrdsed, mõned on väärtuslikumad, näiteks annavad ühest kilogrammist või ühest eurost suurema soojushulga:
Q = k·m
Soojushulk, energia, mida kantakse üle ühelt kehalt teisele – Q [J], kütteväärtus – k [J/kg], põletatud kütuse kogus, st mass – m [kg].
Vesinik
142 MJ/kg – parim, aga seda küll loodusest ei leia
Metaan
55,5 MJ/kg
Vedelkütused
45-47 MJ/kg – väga jube asi, seda leiab küll maa alt, aga enamasti vajab töötlemist
Piiritus, üldisemalt alkoholid (mõni neist üsna jube) 30 MJ/kg
Süsi
15-33 MJ/kg
B) Midagi me võime ikka oma loodusest ka leida:
Puit
13-17(24) MJ/kg
Pelletid 19 MJ/kg
Turvas
15 MJ/kg
Põlevkivi
4,9-11,3 MJ/kg
C) Kaugete maade loodusest:
Kaamelisõnnik, oluline kütteaine, väidetavalt umbes 15 MJ/kg.
D) Ei ole hea kütus, aga oluline mingil teisel põhjusel:
Püssirohi
3 MJ/kg
Dünamiit
7,5 MJ/kg
TNT
14,5 MJ/kg
TNT
plahvatusel 2,8-4,2 MJ/kg
Vedelkütus+hapnik
10,4 MJ/kg – õhus põletamisel ei loeta hapnikku massi hulka, aga näiteks lõhkeainel ja kosmoseraketis tuleb see paratamatult arvestada.
Põlevkivi, oh seda põlevkivi!
Nonii, mis edasi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar