Molekulaarnähtusi

Kõige üldisemalt on nii, et molekulaarfüüsika, soojusfüüsika, soojusõpetus ja isegi termodünaamika on kõik ühe lapse nimed. Termodünaamika, õpetus soojuse (tänapäevases terminoloogias enamasti soojushulga) üleminekust ühelt kehalt teisele, on neist kõige auväärsem ja vanem. Kõik see

 püsib püsti molekulaarkineetilisel teoorial:

1) Kõik kehad koosnevad molekulidest. (Vabandust, keemikud. Me lihtsalt modelleerime seda nii ja õigustame end sellega, et kosmoloogid on veel hullemad.)

2) Molekulid osalevad lakkamatus, iseeneslikus, kaootilises liikumises, mida nimetatakse soojusliikumiseks. See „näeb välja“ korratu ringikihutamise või mõttetu kohapeal rabelemisena ja see ei ole soojuse liikumine.

Tegelikult see ei ole mingi teoretiseerimine vaid päris tõeline kogum mudeleid ehk teaduslik teooria. Teatud piirini seletuvad sellega paljud nähtused, molekulaarnähtused.

BROWNI LIIKUMINE, on küll äge ja ajaloolistel põhjustel oluline molekulaarnähtus, aga tuleb tunnistada, et täiesti kasutu. Näiteks nii võib Browni ja tema liikumise ära seletada, aga kasumlikku Browni masinat pole siiski leiutatud. Hea lugu siiski.

Neile, kes pole seda kuulsat liikumist veel näinud, selline ta on:

Browni liikumine ja seesama nanoosakestega

DIFUSIOONI DEFINITSIOON
Difusioon, segunemise ja ühtlustumise nähtus, kus molekulid liiguvad iseenesest sealt kus neid on palju (kõrge kontsentratsioon), sinna kus neid on vähe (madal kontsentratsioon). Difusioon viib süsteemi alati termodünaamilise tasakaalu poole, jaa-jaa.

Temperatuuri mõju difusioonile. Molekulaarnähtused on temperatuuritundlikud.

See imevigur on OSMOOS, eriti võimas värk bioloogias:

SOOJUSPAISUMINE lõhub kive ja rasket rauda.

TEHNIKAVAATLUS silla all

Mine Laia tänavat mööda Emajõe äärde ja leia Vabadussild. Silla alt läbi viidud kõnniteel (paremkaldal, botaanikaaia ja HTG pool) on üles vaadates näha, kuidas sild kaldasambale toetub. Seal on isegi skaala, millelt võib vaadata, kui pikk sild parasjagu on. Talvel lühem, suvel pikem. Silla peal on samas kohas näha paisumisvahe.

Peagi kerkib veel küsimusi, näiteks:

Kas tuul, lained ja hoovused on molekulaarnähtused?